Maksumuudatuste eesmärk peab olema Eesti ühiskonna jõukuse suurendamine, leiab Äripäev.

- Juhtkiri
- Foto: Anti Veermaa
Möödunud nädala kolmapäeval ETV „Foorumi“ saates ütles Reformierakonna aseesimees, endine rahandusminister Jürgen Ligi koalitsioonikõnelusi pidavate erakondade esindajatele, et ei tohi ajada segi sotsiaalpoliitikat ning maksupoliitikat. Ta tegi selle märkuse, kui saates hakati taas rääkima vaesuse vähendamisest ja madalapalgaliste suurest arvust.Äripäev jagab Ligi seisukohta ja loodab, et v koalitsioonileppe koostamisel ka sellega arvestatakse. Maksupoliitikas tehtavate muudatuste eesmärk peab olema Eesti ühiskonna jõukuse suurendamine. Seeläbi saab ka ühiskond aidata vaesemaid liikmeid.
Valitsuse ja riigikogu liikmete võimalused vaesust vähendada on piiratud. Seda probleemi ei saa lahendada käsu korras või ümberjagamist suurendades. Kahjuks kippus see teadmine valimiskampaania käigus ununema ning on halb, kui see nüüd, valitsusliitu moodustades meelde ei tule.
Valimiste eel oli üheks kampaaniateemaks palgavaesus. Parteide poolt selle probleemi lahendamiseks pakutud abinõud ei aita jõukuse kasvu kiirendada. Näiteks peeti üheks palgavaesuse probleemi lahendusvariandiks alampalga järsku tõusu. Keskerakond lubas seda kergitada juba järgmisest aastast 1000 eurole, sotsid seadsid eesmärgiks kergitada alampalka järgneva nelja aasta jooksul igal aastal 20%.
Õnneks Keskerakond praegu võimukõnelustel veel ei osale, aga sotsid kahjuks osalevad. Käsu korras alampalga tõstmine ei aita turumajanduse tingimustes vaesust vähendada. See sunnib hoopis osa ettevõtjaid Eestist lahkuma ning toob kaasa tööpuuduse kasvu.Inimeste sissetulekud saavad suureneda siis, kui siin tegutsevad ettevõtted suudavad oma kauba või teenuse kallimalt maha müüa. Mikseri või Savisaare alampalga tõstmise ukaas aga ei võimalda tõsta oma toodete või teenuste hinda. Poliitikud saavad palgatõusu tagant lükata eeskätt avaliku sektori palgataset paika pannes.
Toimetuse arvates võiks alampalga tõus koalitsioonilepingust välja jääda, sest palgatasemes lepivad kokku töövõtja ja tööandja. Riik ei saa seda erasektorile ette kirjutada.Teine palgavaesuse vähendamise lahendus on olnud madalapalgaliste maksukoormuse vähendamine. See oli valimistel põrunud IRLi põhilubadus ja ka sotside soovitud astmeline tulumaks tähendaks, et väiksema palgaga inimeste maksukoormus oleks madalam.
Äripäeva hinnangul on selline suund vale. Loodame, etIRL loobub võimukõnelustel oma valimiskampaania põhiideest. Arvestades valimistulemust tuleb sotsidel loobuda astmelise tulumaksu kehtestamise nõudmisest.
Esiteks ei aita madalapalgaliste maksukoormuse vähendamine kõiki vaeseid, sest osad nendest on tööturult eemal ning neil puudub sissetulek, mida maksustada.
Teiseks on madalapalgaliste maksukoormuse alandamise efekt väike. Inimeste sissetulekud võivad küll natukene suureneda, kuid mingit olulist elukvaliteedi kiiret paranemist ei toimu, sest tulumaksumäära suurusest ei sõltu inimese oskused ja konkurentsivõime tööturul. Pealegi tuleb riigil see maksulangetus kuskilt tagasi võtta. vVese inimese tulumaksumäär võib küll olla väiksem, aga reaalne sissetulek ei muutu, kui näiteks tarbimismaksud suurenevad.
Maksumuudatused ei sobi iga probleemi lahendamiseks. Võimukõnelustel tuleb sotsiaalpoliitika ning maksupoliitika lahus hoida. Maksumuudatuste esmane eesmärk peab olema kõrgema palgaga töökohtade ja välisinvesteeringute suurendamine. Kui see õnnestub, siis suureneb jõukus ja tekib rohkem vahendeid, mida suunata vaesemate inimeste toetamiseks. Rikkuse ümberjagamisega me vaesust vähendada ei suuda.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!